2015.a. gümnaasiumi matemaatika riigieksamil oli „tore“
ülesanne.
Pööran selle
ülesande puhul tähelepanu kahele asjale.
a) Miks peab
ülesandes kasutama värdterminit „õpilane“. Võiks ju olla lihtsalt Juhan. Kogu
lugu. Aga ei!
Tuleb
rõhutada, et Juhan on õpilane. Miks
mitte katlakütja Juhan, assenisaator Juhan või akadeemik Juhan?
b) Kui Juhan
joonestas arvutiprogrammi GeoGebra abil kolmnurga ja sellele kõrguse, siis miks
ta ei leidnud tekkinud
kolmnurkade pindala ühe lihtsa vahendi abil – GeoGebras on olemas nupp hulknurga
märkimiseks ja kohe
saame teada selle hulknurga pindala. Siin pole vaja midagi vaja enam arvutada,
on vaja teha kaks lihtsat liigutust
hiirega.
Juhan pidi
ikka pööraselt loll olema, kui hakkas arvutama ja järelikult ei osanud ta
GeoGebrat tegelikult kasutada.
Kui nüüd
lahendate selle ülesande ja saate vastused, siis võite ühe korra veel imestada.
Suure tõenäosusega Teie vastused ei lange
kokku nendega, mis on antud Innove poolt (Innove ülesannete autor pakub ühe
kolmnurga pindalaks
19,8 kuid tegelikult peab olema 19,7). Ka laia kursuse 7.ül vastused pole
Innovel õiged. Viga tekib sellest, et Innove „lahenduse“
puhul on kõikide vahetehete tulemused ümardatud.
Kõige kurvem on selle asja juures see, et üks eksamit ettevalmistava komisjoni liikmetest kirjutas mulle, et hindamisel polnud vahet kas vastus oli 19,8 või 19,7. Mida kuradit? Üks vastus on vale ja teine õige, kuidas siis vahet pole.
Kõige kurvem on selle asja juures see, et üks eksamit ettevalmistava komisjoni liikmetest kirjutas mulle, et hindamisel polnud vahet kas vastus oli 19,8 või 19,7. Mida kuradit? Üks vastus on vale ja teine õige, kuidas siis vahet pole.
Riigieksami
7. ülesanne on ehe näide sellest, mis juhtub siis kui hakatakse „elulist“
ülesannet sulepeast välja imema.
Loo moraal: matemaatikaeksamil
peavad olema matemaatika ülesanded ilma mingi külge poogitud elulise soustita.
No comments:
Post a Comment