Kas Juhan on debiilik?

2015.a. gümnaasiumi matemaatika riigieksamil oli „tore“ ülesanne.

Pööran selle ülesande puhul tähelepanu kahele asjale.

a) Miks peab ülesandes kasutama värdterminit „õpilane“. Võiks ju olla lihtsalt Juhan. Kogu lugu. Aga ei!

Tuleb rõhutada, et Juhan on õpilane. Miks mitte katlakütja Juhan, assenisaator Juhan või akadeemik Juhan?

b) Kui Juhan joonestas arvutiprogrammi GeoGebra abil kolmnurga ja sellele kõrguse, siis miks ta ei leidnud tekkinud kolmnurkade pindala ühe lihtsa vahendi abil – GeoGebras on olemas nupp hulknurga märkimiseks ja kohe saame teada selle hulknurga pindala. Siin pole vaja midagi vaja enam arvutada, on vaja teha kaks lihtsat liigutust hiirega.

Juhan pidi ikka pööraselt loll olema, kui hakkas arvutama ja järelikult ei osanud ta GeoGebrat tegelikult kasutada.

Kui nüüd lahendate selle ülesande ja saate vastused, siis võite ühe korra veel imestada. Suure tõenäosusega Teie vastused ei lange kokku nendega, mis on antud Innove poolt (Innove ülesannete autor pakub ühe kolmnurga pindalaks 19,8 kuid tegelikult peab olema 19,7). Ka laia kursuse 7.ül vastused pole Innovel õiged. Viga tekib sellest, et Innove „lahenduse“ puhul on kõikide vahetehete tulemused ümardatud.

Kõige kurvem on selle asja juures see, et üks eksamit ettevalmistava komisjoni liikmetest kirjutas mulle, et hindamisel polnud vahet kas vastus oli 19,8 või 19,7. Mida kuradit? Üks vastus on vale ja teine õige, kuidas siis vahet pole.

Riigieksami 7. ülesanne on ehe näide sellest, mis juhtub siis kui hakatakse „elulist“ ülesannet sulepeast välja imema.

Loo moraal: matemaatikaeksamil peavad olema matemaatika ülesanded ilma mingi külge poogitud elulise soustita.