Tartu
Postimees on vähem kui nädalaga avaldanud kaks matemaatika õpetamise tulevikku
puudutavat artiklit. 1. detsembri lehest võime lugeda, et lähitulevikus kolivad
eksamid arvutisse. Juba 7. detsembri lehes ilmus veelgi põrutavam uudis – kavas
on gümnaasiumis kaotada kitsa ja laia matemaatika eraldi õpetamine ning
vähendada ka matemaatika õpetamiseks eraldatud aega - jutt on üheksast või
kümnest kursusest senise 14 asemel laias matemaatikas.
E-eksamitest
Riigieksamisüsteemi,
mis on niigi kummaline (kitsas ja laias eksamitöös on 50% ulatuses analoogilisi
ülesandeid) tahetakse veelgi moderniseerida. Jutt on kavandatavatest
e-eksamitest, mille sooritamisel õpilased lahendavad ülesanded arvuti taga ja
tõenäoliselt on siis lahenduste (vastuste) õigsuse hindajaks ka arvuti.
Esmapilgul väga innovaatiline lähenemine on mitmel põhjusel vähemalt esialgu
täiesti vastuvõetamatu.
Esiteks:
puudub matemaatika eksami läbiviimiseks tarkvaralahendus. Kui e-eksam
kavatsetakse läbi viia EIS-i abil, siis julgen öelda, et see süsteem on
matemaatika eksami läbiviimiseks kõlbmatu. Mõningat liiki ülesannete
lahendamise oskust on võimalik küll kontrollida, kuid täiesti puudub
lahenduskäigu kommenteerimise võimalus, õpilane ei saa sisestada ülesande
lahendust matemaatiliste sümboolite abil. Mõne ülesande puhul on vaja teha
selgitav eskiis või joonis ja ka selliseid vahendeid EIS ei sisalda.
Loomulikult ei saa eksamit läbi viia süsteemiga, mida õpilane pole varem
kasutanud ning mis on tema jaoks täiesti uus. Teiseks: kuidas sooritavad eksami
need gümnasistid, kes ei saa tervislikel põhjustel arvutit kasutada? Kuidas
kavatsetakse eksam läbi viia koolis, kus on viis paralleelklassi 150
koolilõpetajaga?
Mitu
sammu tagasi
Kõik
gümnaasiumiõpilased pole huvitatud matemaatika süvitsi õppimisest ning
seepärast loodigi valikuvõimalus kitsa ja laia matemaatika kursuse vahel.
Esimene on mõeldud neile, kes ei seo oma edasisi õpinguid reaalteadustega ja
saavad gümnaasiumis enam valida neid kursusi, mis rohkem huvi pakuvad. Laia
matemaatika valinud gümnasistid õpivad matemaatikat sellises mahus, mis
võimaldab õpinguid jätkata erialadel, mille puhul tuleb tõsiselt kokku puutuda
kõrgema matemaatikaga. Kui gümnaasiumis loobutakse matemaatika kitsast ja
laiast kursusest ning selle asemel tuleb matemaatika kursus kolme
nädalatunniga, siis jõuame aega, millist pole veel olnud. Nii väikses mahus
pole Eestis matemaatikat gümnaasiumis kunagi varem õpetatud ning jutt
reaalteaduste olulisusest pole tõsiselt võetav.
Soome
koolis on aastaid õpetatud kitsast ja laia matemaatikat ja pole kuulda olnud,
et nad kavatseks sellest loobuda. Laiast matemaatikast loobumine tähendab seda,
et varsti pole meil enam noori, kes suudavad ülikoolides õppida tehnilistel
erialadel (juba praegu on sellega probleeme), matemaatikateaduskonnad jäävad
tühjaks ning IT spetsialiste hakkame otsima pagulaste hulgast, sest puuduliku
matemaatilise haridusega ei ole võimalik programmeerijaks saada. Mingid
lisakursused jms ei kompenseeri kohustuslike kursuste arvu vähendamist, sel
juhul valitakse koolides väga erinevaid kursusi ning nende (loe:
mittekohustuslike) kursuste omandatust ei saa eksamil ka kontrollida. Seega
hakkame edaspidi tegema praeguse kitsa kursuse laadseid eksameid, mille
tulemusi ei pruugi ükski endast lugupidav välismaa ülikool aktsepteerida.
Jätame siis noored ilma võimalusest õpingute jätkamisest piiri taga?
Ma
saan aru mõne koolijuhi murest, et laia ja kitsa matemaatika õpetamine on
kulukas ja sunnib otsima õpetajaid, kes on võimelised ühte või teist kursust
õpetama. Püüan mõista ka lapsevanemaid, kelle arvates on matemaatika saatanast
ja matemaatika õpetaja saatana saadik maa peal ning matemaatikast
mittearusaamine ei takista edukas olla. Ometigi on just koolijuhi ja ka õpetaja
ülesanne lapsele selgeks teha see, mis kaasneb ühe või teise valikuga (kitsas
ja lai matemaatika) või selle puudumisega.
Kitsa
ja laia matemaatika jaoks koostatud õpikud ja hulgaliselt lisamaterjale ning
selleks on kulutatud suured summad
maksumaksja raha. Tagasiminek kiviaega tähendab seda, et kogu õppekirjandus
vajab taas uuendamist, sest praegused kitsa kursuse õpikud pole ühise kursuse
puhul oma „kitsuse“ ja hirmkalli hinna tõttu kasutatavad ning käibivad laia
kursuse õpikud on siis liiga „laiad“.
Kas
21. sajandi kool saabki olema selline, kus valikuvõimaluste avardamise asemel
hakkame neid jõuga piirama? Ma loodan siiralt, et matemaatikaõpetajad,
ülikoolide matemaatikud, Koolimatemaatika ühendus ja arukad lapsevanemad võtavad
selles küsimuses ühtse seisukoha ja ei luba Eestimaal matemaatika õpetamist
lõplikult likvideerida.
Enne
järjekordse uuendusidee avalikustamist tasub haridusametnikel nõu küsida
asjatundjatelt ja mõelda vastutustundlikult võimalikele tagajärgedele. See aeg
peab ükskord ümber saama, kus keegi millegi eest ei vastuta ja omast võttest
selilikukkumine on normiks muutunud.
Allikad:
No comments:
Post a Comment